[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keerama ‹keerata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama; teisele küljele pöörama. Keerab lukus võtit. Keerab kruvikeerajaga kruvisid paika. Keeran kraani ja vesi hakkab jooksma. Lampi tuleb uus pirn keerata. Keerasin pudelil korgi pealt. Autojuht keerab rooliratast. Keerab sõrmega telefoniaparaadi ketast. Keeras vänta, vändast, nuppu, nupust. Lukk on vist rikkis, võti ei keera hästi. Keeras kausi lauale kummuli. Keera veidi lampi, et valgus otse lauale langeks. Maie keeras pannkoogil teise külje. Keerasin järgmise lehekülje. | (tegelikku objekti märkimata). Ust lukku keerama. Keerab elektri põlema. Keerasin lambitahi kõrgemaks. Keera tuli surnuks, väiksemaks! Keerasin kella käima, raadio mängima. Raadio on keeratud muusikakanali peale. *.. ta keeras tammepakusse oherdiga augu .. F. Tuglas. || (seoses isiku v. olendi asendi muutumisega). End kõhuli, külili keerama. Keerab end voodis küljelt küljele. Magaja keeras teist külge. Haige keerati teisele küljele. Keerab pead, kaela. Keera selg! Ta keeras näo kõrvale, tulijatele pahaselt selja. Minu ees istuja keeras tagasi vaatama. Kutsikas keeras enda selili. | piltl. *.. sõda keeras elud neetult segamini. P. Kuusberg. || kõnek (pikaliheitmise kohta). Keeras end pärast sööki koikusse siruli. Kui ära väsis, keeras magama. *Sass läks tagasi tuppa, keeras naise kõrvale voodisse .. R. Sirge.
2. midagi poolkaarde v. kahekorra painutama v. vajutama, kokku rullima, rõngasse painutama vms. Keerab vaiba, käsikirja rulli, riide kahekorra. Ta keeras riided pampu, puntrasse. Keerab endale vatijopi pea alla ja heidab pikali. Keeras endale vaiba ümber keha, keha ümber. Naised keerasid ojast läbiminekul seelikuservad värvli vahele. Tüdruk keerab lokke pähe. Naisel olid juuksed kukla taha krunni keeratud. Kikki keeratud vuntsid. Müüja keeras lilled, pudeli paberisse. Keeras raamatud ajalehe sisse ja sidus kinni. Kapsas hakkab pead keerama 'pead looma'. || midagi sellise tegevusega valmistama. Plotskit, pläru, vilkat keerama. Võttis taskust tubakakoti ja keeras endale suitsu. Lepakoorest keeratud karjapasun. Kasetohust keeratud torbik. Traadist keeratud käevõru.
3. millelegi v. kellelegi teist suunda andma. a. (liikumisel). Keeras hobuse suurelt teelt kõrvale vaiksele külatänavale. Ta keeras paadi paremale. Kapten laskis laeva nina vastu tuult keerata. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel keeras tuule lõunasse. Hommikuks oli ilma teiseks keeranud. b. piltl. Jüri keeras jutu teisale, teise asja peale. Püüdsin ütlust naljaks keerata. Ta püüdis kõike kadedate inimeste kiusuks keerata. Ole temaga ettevaatlik, ta võib veel kogu asja untsu, tuksi keerata. *Keeravad halvemal juhul veel asja nii, nagu oleks ta soodustanud, kasutades oma ametivõimu .. A. Valton. *.. sinu viha mõtles ta Mardi ja meie vastu keerata. E. Rannet.
4. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale kalduma. a. (liikumisel). Minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! Keerake selle kilomeetriposti juurest vasakule! Seenelised keerasid tee pealt metsa. Keerasin ümber nurga vaiksesse põiktänavasse. Teekäijad keerasid maanteeäärsesse majja jooma. Ta keeras tuldud teed tagasi. Vihastus ja keeras kannapealt minekule. Auto keeras metsateele. Heinakoormad keerasid tee pealt küüni ette. Tuul keerab (lõunasse, itta). b. (ilma liikumiseta). Tee keeras paremale, mäest alla. Suurelt teelt keeras kõrvale mitu väiksemat teed. Rada keeras peagi padrikusse. Selles kohas koridor keerab. c. piltl. Meeste jutt keeras varsti poliitikale. Ilm keeras sajule, vihmale. *Oleks võinud ikka paar päeva oodata ja vaadata, kuhu ilm keerab. E. Raud. || kõnek hakkama (midagi tegema). *Nii nad leppisidki, ilma leppimata, nagu nad tookord ilma tülitsemata olid tülli keeranud .. L. Hainsalu. *Kaks vana inimest keeravad korraga kaklema, hakkavad vastamisi viha kandma .. A. Jakobson.
5. kõnek virutama, äigama, lööma. *Rolf hakkas kõnelema .. viimasest poksivõistlusest, kus lätlane keeranud osavasti meie omale hirmsa haagi .. M. Metsanurk. *.. Imbi ei saa ometi aiateivast võtta ja talle keerata mööda koibi .. H. Raudsepp.
6. piltl ässitama, üles keerama. *.. ta keeravat juba niigi altkulmu vaatavaid mõisatöölisi veelgi rohkem paruniproua vastu. E. Rannet.
7. kõnek (südamepöörituse, südame pahaksmineku, iiveldustunde tekkimise kohta). See toit oli nii vastik, et võttis sees keerama. *Terve kauss oli konte täis ja neid võis nii kaua imeda ja puhastada, kuni sees hakkas keerama .. R. Saluri.

alla keerama

1. allapoole pöörama. Keeras mütsikõrvad, särgikrae alla.
2. kõnek mingist suunast (näit. tee pealt) kõrvale pöörama. *Alles suurelt teelt alla keeranud, jäi ta vanemaid järele ootama. V. Gross.

ette keerama

1. suuna muutmisega kellelegi v. millelegi tee peale ette siirduma. Ta keeras mulle tee peale ette. Mootorrattur keeras ettevaatamatult tagant tulevale autole ette.
2. keerates ette ajama, ette lükkama (näit. kellaosutit). Keeras kella mõne minuti ette.
3. suitsu valmis keerama ja ette panema. Mees keeras endale suitsu, plotski ette.
4. kõnek ette rääkima. *Kes seda teab, mis teisel päeval .. vanainimesele ette keerati. I. Sikemäe.

[midagi] hinge alla keerama vt hing [1]

[kelle(l)gi] kaela (kahekorra) keerama vt kael

keresse ~ kerre keerama vt kere

keret maha keerama vt kere

kihva keerama vt kihv

kinni keerama

1. midagi lõpuni keeramisega sulgema v. kinnitama. Keerab kraani kinni. Keeras raadio kinni. Keeras ukse kinni 'keeras ukse lukku'. Keera see kruvi, mutter kinni!
2. kõnek ära sööma v. jooma, nahka panema. Keeras kausitäie suppi üksinda kinni. Näljasena keeras kinni kõik, mis ette anti. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.

kokku keerama

1. kokku murdma, kokku rullima vms. Keeras paberilehe kahekorra kokku. Keerake lipud ja loosungid kokku! Keerasin teki ja linad puntrasse kokku.
2. kõnek hunnikusse, ühte paika kokku ajama, kokku paiskama, kokku keerutama. *Näe, keerab sealt kirdest päris vihast värvi pilvi kokku. E. Rannet. || piltl midagi segast v. halba põhjustama. Teda ei või lasta omapead tegutseda, mine tea, mis jälle kokku keerab. Uuel töödejuhatajal andis tükk aega klaarida, mida ta eelkäija oli kokku keeranud. Mine tea, mis jama ta jälle kokku keerab. *Anna sihukesele masin kätte, keerab ilmtingimata mõne prohmaka kokku, nii et siga kah ei söö. R. Kaugver.

(kõiki) kraane kinni keerama vt kraan

lahti keerama

1. keeramisega avama. Keerab kraani lahti. Kruvid, mutrid tuleb lahti keerata. Keera raadio lahti! Keeras ukse (lukust) lahti. Võti ei keeranud lukku lahti.
2. kokkumurtud, kokkukeeratud, kokkurullitud seisust lahti tegema. Keeras paberirulli lahti. *Ta tõmbas püksi tagataskust kokkumurtud ajalehe, keeras selle lahti, vajus ninapidi lehte. R. Sirge.

maha keerama

1. alla keerama (1. täh.) Särgikrae on maha keeratud.
2. kõnek nupust keerates (1. täh.) midagi vähendama v. välja lülitama. *Juht keeras gaasi maha ja juhtis paadi ninaga silda. V. Rähn.

nina vinklisse keerama vt nina

[midagi] pea peale keerama vt pea

pers(s)e keerama vt perse

pintslisse keerama vt pintsel

ringi keerama

1. tuldud suunda tagasi keerama, vastupidisesse suunda keerama, ümber keerama. Keeras ringi ja hakkas tagasi minema. Tal oli tahtmine kannapealt ringi keerata. Kitsas käigus oli vaevu ruumi end ringi keerata. Auto, buss keeras ringi. Vanamees keeras hobuse ringi ja logistas kodu poole tagasi.
2. täisringi v. -ringe keerama. Kruvi, mutter keerab ringi.

sisse keerama

1. (suure) tee pealt kuhugi kõrvale v. kellegi juurde sisse minema; mingist üldisest suunast kõrvale, kuhugi sisse pöörduma. Ta keeras õueväravast, teeotsast sisse. Nägin, kuidas ta ühte majja sisse keeras. Auto keeras meile sisse. Mootorpaat keeras abajasse sisse.
2. serva sissepoole keerama. Keerab riiet palistades ääred sisse. Varrukasuu tuleb sisse keerata.
3. midagi millessegi keerama (1. täh.) Keera uus pirn, kork sisse!
4. juukseid lokirullide ümber keerama. Keeras pärast vanni rullid sisse.

välja keerama

1. midagi millegi seest keerates (1. täh.) välja võtma. Keeras pirni, korgid välja.
2. mingist suunast v. asendist teisale keerama. Keera auto siit pori seest välja, muidu jääme veel päris sisse! Suusanina keeras rajalt välja. *Ta silmitses vagusid, mis sahahõlmade kolmik traktori taga välja keeras. E. Rannet.

ära keerama

1. mingist suunast, teelt, asendist kõrvale keerama. Ma keeran siit, järgmisest tänavast ära. Oota, ära keera oma pead ära! Sai veel end hoobi eest ära keerata. Varsti keerab rada ära paremale. *Noh, kui tuult kagust ära ei keera, läheb lausa kuradiks .. R. Vellend. | piltl. *Mida küll leidis Marii selles kandilises Kristuses, et talle mehele läks? Selles asjas keerab naistel vahel ära. E. Tegova.
2. keerates (1. täh.) välja lülitama. Keerasin tule ja raadio ära.

üles keerama

1. millegi vedru töötamiseks, käivitamiseks pingule keerama. Kella üles keerama. Vedru on viimase võimaluseni üles keeratud. Üleskeeratavad mänguasjad. *Maua ei saanud pidama, oli otsekui üles keeratud, juttu üle pea. A. Vanapa.
2. piltl kõnek millekski v. kellegi vastu üles ässitama. Tahab meid sinu vastu üles keerata. Eit hakkas ise vastu ja keeras ka teised naised üles. *.. laudanaised aga keeravad su oma kädinaga üles ja sina tood või taevalakast põhud alla. O. Anton.
3. mingi riietuseseme alumist serva v. osa ülespoole, kõrgemale keerama. Keerab käised, särgivarrukad üles. Mees keeras mantlikrae, mütsikõrvad üles. Poiss keeras läbi oja minekuks püksisääred põlvini üles. *Tädi väljub praegu toast, kummagi käe otsas seasöögipang, pealmine seelik üles keeratud. L. Tigane.
4. mingist suunast kõrvale (kõrgemale) minema. Siit keerab rada üles mäkke. Ma keeran järgmisest tänavast üles.

ümber keerama

1. teise külje peale, kummuli keerama. Parv keeras end ümber ja mehed uppusid. *.. ratassahk keeras kriginal mulda ümber. R. Sirge.
2. tuldud suunda tagasi keerama, vastupidisesse suunda keerama, ringi keerama. Keeras kannapealt ümber ja läks. Autol pole siin ruumi ümber keerata.

[kedagi] ümber sõrme keerama vt sõrm

kinni ‹adv›
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega)
1. suletud seisundisse, suletuks; suletud seisundis, suletuna; ant. lahti. Lükkas, pani ukse, akna, värava kinni. Viskas, virutas, lõi ukse mürtsudes kinni. Uks prantsatas, kolksatas, mürtsatas, paugatas, langes kinni. Uks, aken on kõvasti kinni. Tõmbasin akna kinni. See aken käib halvasti kinni. Lükkas laeka kinni. Alumine sahtel ei lähe kinni. Aknaluugid on kinni. Uksehaak lõksatas kinni. Pane portfell kinni! Kohver ei seisa kinni. Panin ahju kinni 'sulgesin ahjuukse'. Kas siiber on kinni? Keeras kraani, kruvid kinni. Keerab, paneb raadio, televiisori kinni 'lülitab raadio, televiisori välja'. Pani raamatu pärast lugemist kinni. Raamat on kinni. Kõik nööbid on korralikult kinni. Kuub ei anna eest kinni. Nööpis kasuka, mantlihõlmad kinni. Vedas tõmbeluku kinni. Pani, sidus kingapaelad kinni. Silmad vajusid, kiskusid vägisi kinni 'uni kippus peale'. Suu kinni! 'ole vait!' Lillede õienupud on alles kinni. || mittetöötav(aks), mittetegutsev(aks) (ajutiselt v. alatiseks). Pood, kauplus on pühapäeval kinni. Kool on pakase, gripi tõttu kinni. Varase aja tõttu olid ametiasutused alles kinni. Saun pannakse õhtul kell kümme kinni. Ajaleht pandi kinni.
▷ Liitsõnad: poolkinni.
2. (hrl. mingi süvendi, ava vms. korral:) täis, täidetuks, umbe, kokku, tihedaks; täis, umbes, täidetuna; ant. hrl. lahti. Auk, haud, kraav aeti kinni. Sõjaaegsed kaevikud on kinni vajunud. Järv, tiik kasvab pikkamööda kinni. Haav kasvab, õmmeldi kinni. Põrandapragu, hiireauk topiti kinni. Ema nõelus kinda- ja sukaaugud kinni. Tee on kinni tuisanud. Tuisk mattis jäljed kinni. Silm paistetas kinni. Valjuhääldi rõkkas nii kõvasti, et topi või kõrvad kinni. Talla, sõtku muld kinni! Nina on kinni (nohu korral).
3. pealt (täiesti) kaetuks v. kaetuna; ant. hrl. lahti. Haav seoti kinni. Kartulikuhjad tuleb kinni matta. Aknad on kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Järv, jõgi külmus kinni. Kas meri on juba kinni 'jääkattes'? Pilved katsid taeva kinni. *Ning Tõnn mässis oma jalad põlvini kinni .. P. Vallak. | piltl. Puudusi, vastuolusid, vigu kinni mätsima.
4. sellisesse olukorda v. sellises olukorras, et liikumine on takistatud v. seda ei toimu v. kellegi vabadus on piiratud; ant. lahti. Puu juured on tugevasti mullas kinni. Kruvisin aparaadi laua külge kinni. Lõi laua naeltega kinni. Sidus hobuse lasipuu külge kinni. Vangi käed seoti kinni. Hoidke teda kinni, et ta põgenema ei pääseks! Ära karda, koer on toas kinni. Jäime lifti kinni. Hoidis käega kübarat kinni. Sidus koorma kinni. Laev on madalikul kinni. Paat sõitis ninaga kaldasse kinni. Auto jäi porisse kinni. Õng on põhjas mingi roika taga kinni. Saag jäi puusse kinni. Toit jäi kurku kinni. Kinni nagu kärbes liimipaberil. Poisid seisid paigal nagu kinni naelutatud. Jalad olid nagu maa külge kinni kasvanud. Kõht on kinni (kõhukinnisuse kohta). | piltl. Hääl jäi kurku kinni. Kuulajate silmad, pilgud olid kõnelejas kinni. Mu mõtted on temas kinni. Ta on kõvasti oma kodukolde küljes kinni. Nad on vanas, harjumuslikus, traditsioonides kinni. *Igati armas neiu oli, kasvas südamesse kõvasti kinni .. E. Tennov. || osutab sellele, et kellelgi ei võimaldata lahkuda. Pidas mind oma pärimistega pool tundi kinni. Selliseid töömehi hoitakse igal pool kinni. || osutab kulgemistee suletusele v. kusagilt väljapääsemise takistatusele. See tee on remondi tõttu kinni. Ta tahtis lahkuda, kuid kaks meest panid tal tee kinni. *Linn on ju kinni, linnast ei pääse keegi, ehk olgu siis, et ta langeb piirajate küüsi. A. H. Tammsaare. || kõnek (karistusena pärast tunde koolimajja jätmise, leeris ka järgmiseks aastaks kordama jätmise kohta). Õpetaja jättis poisid ulakuse eest tunniks ajaks kinni. *.. Hans jäi leeris kaks korda kinni, mina sain esimese korraga lahti .. E. Vilde. || kõnek vangi; vangis. Ta mõisteti, pandi, läks kolmeks aastaks kinni. Istub, on näppamise pärast kinni. || tihedalt kokkuköidetud, kokkusurutud, kokkunööritud v. kokkupigistatud seisundisse v. sellises seisundis. Koorem tuleb köitega kõvasti kinni tõmmata. Sidus paki, kompsu paelaga korralikult kinni. Vigastatud veresoon tuleb kinni pigistada. Hais oli nii jube, et pigista või nina kinni. Ta tahtis karjuda, kuid hirm nööris kõri kinni. || tihedalt kokkusuruvaks, kokkunöörivaks, pingule; tihedalt kooshoidev v. kokkusuruv, kokkunööriv, pingul. Tõmbab sedelgarihma, rangirinnuse, püksirihma kinni. Vöö on kõvasti kinni. *„Küll vanakuri selle eest hoolitseb, et [poojal] silmus kinni jookseb,” seletas saunatädi .. A. H. Tammsaare. || (kasut. sukkade v. sokkide ja jalatsite jalgapaneku kohta). Jalgu kinni panema. Jalad on kinni. Varsti oli ta riides ja jalad kinni. || (hingamise tagasihoituse v. takistatuse kohta). Arst käskis hinge kinni pidada. Suits, vastik hais matab, lööb, paneb hinge kinni. Jooksis, nii et hing (rinnus) kinni. Hing jäi hirmu pärast, erutusest kinni. || koos pidama-verbiga osutab, et teat. rahasumma jäetakse välja maksmata. Peremees pidas sulase palgast osa kinni. Tema töötasust peetakse osa maksudeks, alimentideks kinni. || osutab millegi takistatusele, pidurdatusele v. lakkamisele. Vihm lõi tolmu kinni. Kuusepõõsas pidas suurema vihma kinni. Verejooks jäi kinni. Põud pani vilja kasvu kinni.
5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes; ant. hrl. lahti. Hoiab trepikäsipuust kinni. Hakkas, võttis mul kaela, õlgade ümbert, õlgadest, käsivarrest kinni. Laps hoiab emal käest, seelikusabast kinni. Nad käivad käe alt kinni. Haaras tal käisest, kuuehõlmast, kraest, varrukast, kuuenööbist kinni. Sasis vastasel rinnust kinni. Kargas vastasele tutti, natti, karvu kinni. Vastased olid teineteisel rinnus, tutis kinni. Hakka nööri otsast kinni! Koer kargas võõrale säärde kinni. Hunt tahtis hobusele kõrisse kinni karata. Hoia kinni, et sa koorma otsast maha ei kuku! | piltl. Pakane hakkas kõrvadesse kinni. Ta hakkas asjast, ideest, ettepanekust õhinal kinni! Ära hakka kohe kogemata öeldud sõnast kinni!
6. (püütava, otsitava kättesaamise, ka vahistamise, kontrollimise alla võtmise kohta). Püüdis talle visatud palli osavalt kinni. Kass püüdis hiire kinni. Rebane krapsas kana kinni. Väle jooksja, kuidagi ei saa teda kinni. Põgenik püüti varsti kinni. Vargajõuk nabiti kinni. Võtke varas kinni! Öösel peeti kinni mitu kahtlast isikut. | piltl. Ta püüdis juhtgrupi kinni. Raadiojaam püüdis kinni hädas oleva laeva appikutse. Püüdsin kinni tema vargsi heidetud pilgu. Kõrv püüdis kinni mõne üksiku lausekatke. || koos võtma-verbiga osutab ebaselgusele v. kahtlusele millegi suhtes. Mine võta kinni, mis seal tõsi, mis vale! Võta sa kinni, kellel õigus on! *.. ütles küll, et oli sõjas, aga mine võta kinni. O. Luts.
7. (peatamise v. peatumise kohta). Auto pidas hetkeks teeotsal kinni. Pea kinni, ma tulen ka! *.. pidas noormehe kinni. „Ega te juhuslikult Tõnuri ei ole?” M. Rebane.
8. vahetus läheduses v. kokkupuutes, õige lähedal. Linnas on maja majas kinni. Ühiselamutoas oli voodi voodis kinni. Laat oli suur: vanker vankris ja müügilaud teises kinni. Liiklus on tihe, auto autos kinni. Põld oli vilets: kivi kivi küljes kinni. Seisti tihedalt üksteise kõrval, õlg õlas kinni.
9. mingi tegevusega v. millegagi hõivatud; kellegi poolt mingiks otstarbeks hõivatud (nii et keegi teine kasutada ei saa); ant. vaba. Tee uks lahti, mu käed on pakkidega kinni! Isa on tööga väga kinni. Täna hommikupoolikul ma olen väga kinni. Pole aega kinno minna, sest kõik õhtud on kinni. Kõik autod on praegu kinni. Piimanõu on vee all kinni. Raha on kauba all kinni. See koht on kinni. Pani hotellis toa kinni. Restoranis olid kõik kohad kinni. WC, vannituba on kinni. Number, telefon on kogu aeg kinni (telefoniühenduse taotlemisel).
10. kõnek nahka, pintslisse, keresse (söömise v. joomise kohta). Pistis kausitäie suppi kinni. Söögiisu on tal hea, vitsutab kõik kinni, mis ette annad. Kass pistis tihase kinni. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.
11. kõnek maksmisega seoses osutab mingi summa, arve väljamaksmisele, kohustuste õiendamisele, kahjude hüvitamisele vms. Kõik on juba ette kinni makstud. Maksis võla, kahju kopikapealt kinni. Isal tuli poja kõrtsiarveid kinni taguda.
12. koos pidama-verbiga osutab millegi järgimisele v. püüdele midagi alal hoida. Seadusest, tavadest, põhimõtetest peetakse täpselt kinni. Esialgu peeti veel neutraliteedist kinni.
13. (aja kohta, kus lehm ajutiselt ei lüpsa). Lehm oli kinni jäämas: vaevalt tassitäie andis veel piima. Kui oma lehm oli kinni, toodi piima külast. Lehm jäeti kinni.

hammastega küljes kinni olema vt hammas

harja kinni hakkama ~ kargama, harjas kinni olema, harjast kinni hakkama vt hari [2]

hinge kinni pidades vt hing [1]

[kelle(le)gi] hõlma kinni hakkama vt hõlm

härjal sarvist ~ sarvest kinni haarama ~ võtma ~ hakkama vt sarv

keel kuivab suulakke kinni vt keel

(kõiki) kraane kinni keerama vt kraan

[kellelgi] kõri kinni pigistama vt kõri

kõrisse ~ kõrri kinni kargama, kõris(t) kinni (olema) vt kõri

mine võta kinni vt minema

ninasse ~ ninna kinni kargama, ninas kinni olema vt nina

nokk kinni ja saba lahti, saba kinni ja nokk lahti vt nokk

(oma) nokka kinni hoidma ~ pidama vt nokk

(oma) suud kinni hoidma ~ pidama vt suu

pea ei võta kinni vt pea

[millelgi] sarvist kinni haarama ~ võtma ~ hakkama vt sarv

silma ~ silmi kinni laskma, ei saa silma(gi) kinni, silm kisub ~ läheb ~ vajub kinni vt silm [-a]

silma ~ silmi kinni pigistama vt silm [-a]

silmi kinni kargama ~ jooksma vt silm [-a]

silmi kinni panema, silmad (on) kinni, silmad lähevad kinni vt silm [-a]

[kelle(l)gi] suud kinni panema ~ toppima, suu jääb kinni vt suu

sõnal sabast kinni saama vt sõna

sõnasabast kinni haarama ~ hakkama ~ võtma vt sõnasaba

sõnasabast kinni saama vt sõnasaba

tutti kinni kargama vt tutt